Olin metsas otsimas ühte inimest, kes teadaolevalt juba kaua aega metsas elanud ja olnud. Muretsesin ta pärast, et kuidas ta hakkama saab. Otsisin teda piklikutest mitte eriti sügavatest orgudest. Aga ei leidnud. Hakkas tasahilju pimenema. Otsustasin, et on parem hommikuvalges edasi otsida. Hakkasin metsast välja minema. Teisel pool metsa piiri oli väike aasake ja siis tulid põõsad. Põõsaste taga oli autotee ja sealt edasi linn. Aga seal aasal nägin palju inimesi, nende autod olid pargitud põõsaste taha autotee äärde. Inimesi tuli ikka juurde ja juurde. Nägin otsitavat inimest. Rõõmus ja energiline. Küsisin, et mis toimub. Selgus, et ta on sinna aasale põõsaste äärde teinud hotelli. Vaatasin ringi ja ei saanud aru - ühtegi majakest ega midagi. Ei mingit katust ega seinu kusagil.... Ta selgitas, et see on vabaõhuhotell. Inimesed magavad lageda taeva all keha kergelt mulla alla kaetud - muld hoiab keha soojas ja värskes õhus taeva alla magamine on inimesele tervislik. Hommikul saavad mullased inimesed end sooja veega mugavates ja suurtes duššikabiinides puhtaks pesta. Need olid ainsad linnamugavused seal hotellis. Aga inimestele väga meeldis, seda oli näha nende samuti väga rõõmsatest ja isegi õnnelikest nägudest. Lumeperioodil oli vabaõhuhotell samasugune, ainult et siis magavad inimesed lume all. Ilmselt väikestes lumeonnikestes. Jaa.... Olin läinud otsima inimest metsas kartes, et ta on metsas kimpus aga tuli välja, et asi oli hoopis vastupidi. ;)
