Mul oli 2 purki mett. Maja külje peal asus kapike, kuhu sai panna asju abivajajatele. Võtsin mõlemast purgist natuke endale ja panin siis need sinna kappi. Kõndisin veidi eemale ja mõtlesin, et mulle jäi siiski liiga vähe mett, et eks minulgi ju seda vaja. Talv ees ja puha. Läksin tagasi ja panin endale ühe lusikatäie juurde. Hakkasin jälle minema ja mõtlesin, et üks lusiktäis juurde on ikka liiga vähe. Lähen tagasi ja võtan veel juurde. Endal oli piinlik, et sedasi edasi-tagasi siiberdan ja ahnegi ehk olen. Avasin kapiukse aga meepurgid olid kadunud. Ju siis keegi välepoiss juba jõudis need võtta, mõtlesin. Panin kapiuksed kinni ja avasin uuesti. Kapis oli nüüd üks meepurk aga hoopis teistsugune nägi välja. Mingid muud toiduained olid ka juurde tekkinud ja osa kadunud. Sulgesin uuesti kapi ja siis jälle avasin. Meepurk oli teises kohas. Kapp oli poole tühjem kui eelmine kord, kui kapi avasin. Panin kapiuksed kinni ja avasin jälle. Mandariine oli hästi palju tekkinud. Võtsin kohe endale ka natuke... Üks väga veider ja müstiline kapp oli see. Iga avamise ja sulgemisega mõned asjad kadusid ja mõned uued tekkisid juurde. Mõnikord oli kapp pärast sulgemist ja kohe uuesti avamist rohkem täis, siis vähem... Üht kassi nägin ka ringi jooksmas...
