Pulma lendamas

Lendasin. Mööda tänavaid inimeste keskel. Tallinnas. Tähelepanelikumad võisid ka märgata, et lendan. Tahtsin jõuda ühele bussile (68ehk). Ühed poisid märkasid, et lendan ja tahtsid mind kinni püüda. Ja said ka. Nad olid kiuslikud. Aga õnneks tänu ühele meesterahvale pääsesin minema. Ledasin läbi mingi maja ja sain uuesti vabalt mööda tänavaid lennata. Aga otsustasin kindluse mõttes lennata hoopis majade kohal - et inimesed ei märkaks. Muide - pime oli väljas. Väga mõnus oli lennata. Kuulsin oma kõrvus muusikat suurest lendamisnaudingust… Lõpuks jõudsin sinna kuhu jõuda tahtsin - pulma. Kummalisel kombel olin ma ise ka (nüüd) meesterahvas. Seal pulmas ei teadnud ma otseselt mitte kedagi. Lendasin sinna, kuna tahtsin pruudile ja peigmehele laulda. Aga selleks pidi mul olema ka sõrmus sõrmes. See pidi olema nimetissõrmes. Pruudi ema tegi ise kullast sõrmuse - veidi õhema ja peenikesema ja pani selle mulle sõrme - nimetissõrme. Aga edasi ma niiväga enam ei mäleta….