Liikusime suure kiirusega keerdtrepist üles. Ma olin viimane ja enne mind oli üks sõber, keda oli kokku tegelikult neli. Jõudsime kohale - pööningule. Seal asus omamoodi muusem. Oli palju asju - suuri maale, klavereid, igasuguseid väikeseid esemeid - kõik pärit 20.saj algusest. Võisime sealt endale midagi võtta. Pisut kõhe oli, kuna tajusime ka vaimude kohalolekut. Tahtsime neid näha, kuigi kartsime. Olles hirmust veidi üle saanud, nägimegi mõningaid vaime. Mida rohkem me hirmust võitu saime, seda rohkem nägime vaime. Lõpuks oli neid väga palju. Pidu käis, muusika mängis... omade inimestega sattusin harva kokku, sest kõik kohad olid vaime täis. Pärit 20.sa.j algusest kuni 90ndate keskpaigani välja. Kolmes erineves ruumis. Ühes pikliku kujuga ruumis oli tunda aja lõhna... ühes teises ruumis oli vähem rahvast, st vaime. Üks dj oli seal. Lugude järgi otsustades ilmselt aastast 94. Siis üks mu sõber juhtus minust mööda minema, vahetasime paar sõna ja ta liikus edasi aga oli kohe tasakaalu kaotamas ja laua otsa kukkumas. Püüdsin ta õigel ajal kinni. Kallistasime ja ta ütles, et loodab, et kõik hakkab hästi minema.
